Loomulikult on meelde jäänud hulgaliselt teisigi toredaid seiku tudengipõlvest, olgu nendeks siis kas elu tolleaegsetes intrites (alustasin kütmata ruumidega Kvissentalis, edasi vanas Tiigi intris, kus minuga ühes toas elas 12 tudengit, aga et sinna pääseda, tuli minna läbi toast, kus elas 13 „kaaskannatajat” ja kui olin juba III kursusel, sain koha Näituse tänaval asunud arstiteaduskonna meestudengite ühiselamus), meeldejäävad kursuseõhtud, kus tudenginaljadega lõid hoogsalt kaasa tol ajal veel noored õppejõud Enno Hanson, Kalju Põldvere, Ülo Lepp jt, jõuluõhtud Kuperjanovi hauale küünalde viimisega jne. Eriti on jäänud meelde aastavahetus 1959–1960. Võtsime oma kursuse poistega uut aastat vastu siis juba tegutsevas ülikooli kohvikus. Tuju oli hea ja kui tuju on hea, siis tudeng laulab. Ja kõlada sai lastud nii vanadel tudengilauludel kui ka hingepõhjast tuleval „Saa vabaks Eesti meri”.
Asukoht teoses
