Emand Bäcker lükkas aknakatet kõrvale ja vaatas mossis näoga tänavale. Seal keerutas vaid hetkeline tuuleiil kuumusest pragunenud teel liiva üles ning kuumust õhkus kõikjalt. Teisel pool tänavat, vaid mõni maja turuplatsi poole kõrgus Jaani kirik ühes oma osaliselt glasuuritud telliste ja tohutu hulga nägudega. Siin kirikus seisid nad mehega hingekirjas ning siin võeti neid pihile. Kas peaks ehk oma pattudest pihtima? Minema täna selle kuumaga, mis justkui põrgu eeskoda meenutab, ja rääkima? Noor emand vaatas Jaani kirikut ümbritsevaid nägusid ning need paistsid irvitavat. Ei, ta ei lähe kuhugi! Jaani kiriku tagant upitas ennast üles Püha Nikolai ja selle taga, enne linnamüüri veel Pühavaimu kirik. Viimase kõrval olid vastu linnamüüri frantsisklaste ja dominiiklaste kloostrid. Emand vaatas viimaste suunas ja turtsatas.
Asukoht teoses
lk 102
