Riia värava võlvidealune mõnus jahedus tõi kuuma suvepäeva pisut leevendust, enne kui rändur teiselpool müüre taas päevavalgusesse astus ning hetkeks seisatas. See, mi ta nägi, võttis oma suursugususes sõnatuks. Paljud majad olid tellistest ning teised jälle paistsid kivist, mille pinda oli lubjatud ja mille pinda ääristas palkidest sõrestik. Kivimajade vahele olid pressitud ka mõned puumajad, kuid oli näha, et linnas neil enam pikka asu olema ei saa. Mitmed olid juba koost võetud ning asemele toodud tellised, mis lausa kõlisesid, kui töömehed neid vankrilt ehitusplatsile ladusid. Puumajad pidid vähemasti linnas kivile ruumi tegema. /---/
Rändur kõndis lummatuna ringi ning oli mitu korda sõimata saanud, et takistab korralike inimeste liikumist. Peatselt jõudis ta suuremale platsile, mis langes aeglaselt jõepoolse müüri suunas. Väljaku lõpus asus suur värav. Sealt paistis veel rohkem inimesi sisse tulevat kui Riia väravast, kuid näis, et kohe kindlasti liigub sealtkaudu hulga elajaid. Platsi ääristasid uhked tellistest kivimajad ning need olid nagu mitu maja üksteise kukil. Tänavad hargnesid igasse kaarde. Mees läks otse, et hiljem oleks lihtsam tagasiteed leida. Pärast järgmist teeristi oli kura kätt suure kiriku ehitus käimas ja ehitusplats kõlas müürseppade haamrite kõlksumisest.
Asukoht teoses
lk 35
