Mis minusse puutub, siis mina, olles seltskondlikust pealiskaudsusest võõrdunud, leidsin Tartus seda, mida olen elus otsinud ja edasi otsin, nimelt kultuurseid, häid ja haritud inimesi. Vestluses ülikooli rektori Ewersiga, kes on Venemaa muinsuste avastaja ning ajaloo teravmeelne uurija ja kelle isikus on õpetatus ühendatud seltskondliku armastusväärsuse ja saksa heatahtlikkusega, õppisin ma palju ning ühtlasi puhkasin oma vaimu. Morgenstern, poeetilise kujutlusvõimega antiikaja tundja ning harrastaja, pakkus mulle õige meeldivaid hetki oma armastusväärse perekonna ringis. Tulihingeline astronoom Struve viis mu hinge oma ilukõneliste selgitustega kõrgetesse regioonidesse, arvutute maailmade Looja aujärje ette. Professor Moieri majas võisin juhuse tahtel vestelda vene keeles ühe auväärse vene daamiga, luuletaja Žukovski sugulasega, oma Peterburgi-sõpradest. Jazõkovi pool leidsin mõned vene kirjanduse harrastajad, kellel oli hea meel kuulda uudiseid pühalt Venemaalt. Ühesõnaga, ma veetsin Tartus aega ülimeeldivalt ja meenutan alati naudinguga oma viibimist selles linnas.
Tõlkija
Asukoht teoses
lk 338–339
