Sünge talv, mis paneb looduse elavad jõud kammitsaisse, sunnib põhjamaalast tema rõhumisele vastu hakkama ja vägivaldsete abinõudega oma tegevusringi laiendama. Talvel ulatub kaubandus mereäärseist sadamaist ja Vene sisemaalt ka Tartusse. Tormide ja huntide ulgumisest tüdinedes sõidavad mõisnikud Tartusse, kus aadlike ja üliõpilaste mussedes toimuvad ballid ning kus iludustel avaneb mitu korda kuus võimalus korrata oma tantsutunde praktikas. Esimesest lumest kuni selle kadumiseni mängitakse lakkamatult bostonit ja visti. Ajalehti loetakse suurima hoolega; suvel toimunud sündmusi peetakse nüüd juba küpseks ning need on rohkeks kõneaineks. Laada ajaks saabub Riiast või Memelist näitlejaid, kes kordavad jälle vanu draamateoseid, mida kõik haritud inimesed peast teavad, ja mängivad uusi, mis on juba järgmisel päeval unustatud. Karneval toob kaasa uusi, vabameelsemaid lõbustusi ja talv möödub mõnusalt. Nõnda mulle vähemalt Tartus räägiti.
Tõlkija
Asukoht teoses
lk 338
