Karlova mõisa ostmisest Tartu külje all 1828. aastal kuni surmani 31 aastat hiljem veetis Bulgarin siin kõik suved, pärast ajutist erruminekut 1831 elas kuus aastat pidevalt, suhtles aktiivselt kultuuriringkondadega ja kirjutas palju siinsetest oludest oma väljaannetes, eriti paljuloetavas ajalehes „Severnaja Ptšela“ („Põhja Mesilane“). Tartus Raadi kalmistul on ka tema ja mitme pereliikme hauad.
/---/
Karlova ei olnud ajalooliselt „päris” rüütlimõis, vaid Tartu linna rõngana ümbritsenud Tähtvere mõisa omanik eraldas sellest linna lõunapiiril 7. oktoobril 1793 omaette üksuse, et müüa see 13 000 hõberubla eest Karl von Krüdenerile, kelle hüüdnimeks oli Karl der Kluge (Tark). Tema järgi hakati uut mõisa nimetama Karlovaks. Ta laiendas eestlasest suurkaupmehele Pabole kuulunud endist elumaja, ehitas 400-kohalise saaliga lõunatiiva, mis kujunes üheks Tartu kultuurielu keskuseks, ja jõudis enne Peterburgi kolimist kinkida praeguse Tähe tänava endise füüsikahoone kohal asuva krundi 1811. aastal pedagoog Johann Martin Asmussile Pestalozzi-tüüpi erakooli ning aia rajamiseks. Selle kooli hoones asus esimese laulupeo ajal „Vanemuise“ selts ja toimusid peoüritused. Sealsamas pidas Jakobson oma kuulsad isamaakõned, mida praegu tähistab mälestuskivi.
Targa Karli poeg müüs 1828. aastal Karlova Bulgarinile üsna kõrge hinna, 150 000 assignaatrubla eest sularahas, mistõttu ei leidunud soovijat eesostuõigust kasutada. Balti provintside rüütelkondades ei sallitud võõraid, eriti vene aadlikke. Bulgarin oli pikka aega ainus siinmail mõisa ostnud mittebaltlane, kuigi leidus neidki, kes olid pärast Põhjasõda maavaldusi kingiks saanud. Püüdlustele vaatamata ei õnnestunud tal saavutada enda immatrikuleerimist kohalikku rüütelkonda. Seevastu püüti ta elu hoopis kibedaks teha.
/---/
Et Tartus polnud katoliku kalmistut, on 1./13. septembril 1859 rabandusse surnud Bulgarin maetud perekonnakrüpti Vana-Jaani kalmistu Narva maantee poolses servas, kus puhkavad ka luterlasest abikaasa Helene (1808–1889) ja noorim poeg Svjatoslav (1840–1874). Teised Bulgarini Tartusse maetud järeltulijad on Raadi õigeusu kalmistul.
/---/
Karlova härrastemaja müüsid Bulgarinid linnale lasteaiaks 1928. aastal. Pärast sõda on seal olnud nimesid vahetanud pedagoogilise seminari ühiselamu ning kojamehe, endise härraste aedniku korter. Naabripoisid otsisid keldreist ja pööninguilt lossi peidetud varandust, kuid kasvasid üles midagi leidmata.
Asukoht teoses
lk 582–649
