Nõnda seadsidki tüdrukud üksmeeles sammud esmalt alla Emajõe äärde, jalutasid mööda kõrget kaldapealset Kivisillani ning seejärel pöörasid Raekoja platsile. Juba paistiski eespool ühel majanurgal Rüütli tänava silt. Veel jupike maad minna, ning üsna pea teatas tulikiri suure maja ukse kohal: Oskar Luik. KOOLITARBED JA PABERIKAUBAD. No kaubapuuduse üle siin igatahes kurta ei saanud. Riiulid maast laeni kirevat kraami täis. Leidus kõike, mida oskad tahta, ja sedagi, mille peale pole kunagi isegi tulnud. Tüdrukud ei lasknud end sellest kirevusest pimestada – said oma kladed kätte, ja mis neil muust.