Kaugel tuikab tähesilm. Õhtupimedas, süda valu…

Õhtupimedas, süda valu täis ja hing hirmust kinni, seadsid Saale ja Irma sammud Liivimaa poole. GPU maja asus Riia tänaval Liivimaa hotelli vastas. /---/

Saalet talutati mööda hämarate keldrikoridoride käike küll vasakule, siis jälle paremale, nii et ta ei saanud enam arugi, kus ta õieti on. Kadus aja- ja ruumitaju, ninna lõi läppunud õhk. See minek kestis kõige rohkem vahest viis-kuus minutit, kuid tundus vähemasti tunnipikkune. Viimaks, ühes pimedavõitu koridorisopis asjamees peatus ning vajutas rasket ukselinki. Hooletu viipega andis ta Saalele ühemõttelise käsu üle läve astuda.

Suure toa keskel lahmaka laua taga laiutas tünnakas kiilaspäisusele kalduv mehike. Saale sisenedes kehitas ta end korraks naksis hoiakusse, ent sedamaid vajus vedelalt toolileenile laiali, soputades ennast kohevaks nagu hauduja kana pesal, ning võttis üleoleva poosi. Irvitusetaolise naeratuse saatel viipas ta käega ning osutas enda vastas kössitavale toolile. Saalet valdas korraks isegi hirm, kas ta saab toolile üldse pihta – jalust võttis nõrgaks ja silme ees tõmbus uduseks.