Kuuskümmend aastat hiljem. II. Jaan aga istus…

Jaan aga istus liinibussi ja sõitis Tartusse külla Ojamaa Raidile, kes elas Ülejõel läbikostvate seintega üüritoas ja töötas restaureerimisvalitsuses joonestava projekteerijana. Reede õhtul peale restorani, kus Jaan käis välja, mis tal käia oli, lahendasid nad üüritoas kahe peale pudeli veini, ajasid pikalt juttu mitmetel teemadel ning arutasid Jaani võimaliku Tartusse ümberkolimise asja. Ojamaaga räägitud jutud hoidsid aju kogu aeg nii elevil, et kärakas ei hakanudki õieti latva, vaid mõjus pähe kuidagi selgelt lõikavana. Kui Jaan püüdis välivoodile tehtud asemel uinuda, hakkas seina tagant kostma häirivaid hääli. /---/ Mille peale ühmas Rait, et neuroosi tekitavad need Tartu õhukesed seinad, ning Jaan süttis sedamaid seletama Ojamaale Freudi järgi oma vastseid teadmisi neuroosist, nii et isegi seina taga vist seda kuulama vakatati.