Jälle tulevad! Nii nagu ikka,
mees just idast ja naine, kus lääs.
Näib, et arvavad – päev saab siis rikkam,
kui nad kohtuvad Toomemäe pääl.
Igal hommikul päikesetõusul
põgus suudlus, paar lühikest lauset…
Juba ruttavad lahkuma…
Kindlas paigas, kui kaaslasest kaugel,
teineteisele viipavad.
Vallikraavis ma sageli magan
EPA kaugõppe ühikas.
Siis, kui koit kumab akende taga,
mõnus hakata õppima.
Kaunis vaade on siit Toomemäele –
rahvas magab, ei liigu seal veel.
Meie ootame, kas jälle näeme
naist ja meest, kes siin kohtuvad teel.
Asukoht teoses
lk 43
