Uues elutoas laiutab päratu suur kollaseks lubjatud ahi, see läheb köögiosas kaminaga pliidiks, mis kujutab endast orva ahju sees, kus on kaks tuleauku, suurem ja väiksem, päevi näinud pliidirõngad peal. Pliiti köetakse eraldi, selle uks ja tuhauks on ahjuukse kõrval samas ahjuseinas. Kahepoolne riidekapp ja sitseesriided varjavad musta köögipoolt, seal on peidus pink kahe puhtaveepange ja silmapesukausiga, pingialune solgipang ja tilluke nõudekapp. Vasemat kätt puhtas köögis on kõhukas lahtikäiv söögilaud, mida ei mahu lahti tõmbama, selle all neli Lutheri vabriku tooli. Akna kõrval nurgas leiab koha aluslauaga peegel ja ukse kõrval välisriiete nagi. Niisugune on köök, kuhu satutakse kohe koridorist prauh sisse, esikut seda tüüpi majades pole.
/---/
Kesk tänava kodu meeldib Lehtele. Mis mõttes Kesk tänav, mille keskel siis? Mõtleb tüdruk, kui aadressi kuuleb, kuid kellelt sa küsid. Kes oleks mõistnudki vastata. Nüüd näeb ise – ümberringi on Lootuse, Vaba, Õnne, Kuu, Tähe, Eha, Koidu tänav, selgelt eesti asum. Keset Kesk tänavat kulgeb kõrge papliallee, kus võib – kellel on – rattaga sõita ja paksu pimedani rahvastepalli lüüa, ümberkaudsed lapsed keskpõrandal koos. Oma õu on nagu Võnnus oli – kõnnirajal teelehed, mujal linnurohi, õuekummel, muud heintaimed; ei kuskil muru, kus keelataks lastel trallata. Plankudest sõiduvärava alla liivasele platsile saab keksukasti joonida. Pika puumaja otsasein on akendeta, selle pihta käib lakkamatu pallikoolimäng. Eriti ahvatlev on kallereika, kahekorruseline puukuur, kulli mängides saab seda pidi joosta ja ülevalt alla hüpata, nii et arglikum tagaajaja peab trepist lippama ja kaotab aega. Mõned lukustamata kuurid, eriti kui suvel tühjad, on sobilikud peitusemänguks. Oma kuuri võib nukukodu ehitada.
Asukoht teoses
lk 21–23
