Aegruumi vägi. Tartust on juulilahingud...

Tartust on juulilahingud üle käinud, Ülejõe on rusuks põletatud, aga Magasini tänav seisab püsti. Siin on Lehte uus kodu. Õues näitab kõrvalmaja keldri aken palju naisi all sügavas pesu küürimas ja keetmas, seda on huvitav vaadata, veel toredam on nuusutada head pesuköögiauru, mis tuleb akna kõrvalt ümmargusest august, kus tiirutavad plekitükid. Otse üle tänava vene kiriku aias võib soojadel trepikividel istuda, võilillepärga punuda ja niisama ringi joosta. Mõnikord lastakse koduõue mängima murumadal poiss, ükskord on sel pihus paks leivaviil, ta kõnnib tähtsalt ringi ja puhub leivalt soola, valge tolm lendab ja sätendab. See on midagi väga uhket ja Lehte läheb tuppa leiba saama. Ema on üllatatud, et närb lapsuke süüa küsib, aga soola ta nõutud paksuses ei pane. Siiski saab Lehte seda tähtsa näoga puhuda, ehkki poiss on vahepeal tuppa kutsutud. See on võib-olla Lehte esimene kohtumine Jaan Kaplinskiga.

Teosest