Tartu linna kõige legendaarsem ajaveetmise baar oli Videvik. See oli kohtumispaik eripalgelistele inimestele: tõsimeelsetest hipsteritest kuni paadunud seelikuküttideni välja. Igaüks leidis siin endale oma koha ning seltskonna, kellega hommikutundideni maast ja ilmast rääkida või siis kellegi rüpes oimetult uneleda. Tõeline vennastumise punker, kus valehäbi ei tuntud ja iga sisse astuv külaline oli võrdne teistega klaase kokku lööma. Sellel baaril oli peremees – kui täpne olla siis emand –, kelle najal kogu ettevõtmine elutses. Püsikunded tundsid teda kui Kerstit. /---/
Tänane öö baaris oli kesknädala kohta rahulik. Eesruumis hõljus ringi õrn suitsuvine, taustaks mängis kaeblev rokkmuusika.
Asukoht teoses
lk 27–28
