Puutusin mäletamisi Jüri Parijõe nimega esimest korda kokku Tartu Pauluse surnuaial. Sellel surnuaial puhkab minu isapoolseid sugulasi, sealt surnuaia Petseri ja Valga raudtee poolselt alalt väheldase põõsa varjust aitasid ema ja isa mul läinud sajandi viiekümnendate keskpaiku üles otsida väikese tagasihoidliku mälestuskivi, mis märgitses vaevalt aimatavat, ilmselt olematut hauakohta. Kivil seisis Jüri Parijõe nimi koos sünni- ja surmaajaga. See oli neil aegadel, kui üks nimigi oli veel kardetud ja kaetud. Praegu on see kivi kadunud, vähemalt pole mina seda üles leidnud. Seisab seal mustal graniitalusel valge vanakreekalik joonia stiili meenutav mälestussammas kõigile Tartu massimõrva ohvreile 1941, nimed jalamile üles tähendatud, teiste hulgas ka Jüri Parijõe oma.
/---/
Vaid mõnisada meetrit kaugemal, Võru tänava poole, seisab Paulusel mälestussammas Tartu all ja linnas langenud või Tartu hospidalis haavade kätte surnud saksa sõjameestele.
Asukoht teoses
lk 132
