Meie hingede võlad. Sa tulid talveõhtutel...

Sa tulid talveõhtutel koju, teatrist, näitlejate seltsist, alkoholiuimast ja rahuldatud edevusest oli sul pigem palav kui külm, kuigi sel aja paukus väljas käre pakane. Su peas keerlesid muljed ja mõtted, tühja sellest, missugune oli linn sinu ümber, ja talveöödel, kui lumi selle linna puhtaks muutis, kui Sõbra tänava kuplitega kirik koduteel kuuvalguses muinasjutulise jäälossina helkis – mis oli ta kehvem kui Kölni katedraal –, oligi Tartu imekaunis.