Millise kadedusega loen siurulaste istumisest Werneris ja KoKoKos, ahmides kirjaridadest seda kunagist melu, lärmi, särtsu ja rõõmu. Millise imetlusega kuulan 1960-ndatel noored kirjanikud olnute jutte Moskvast ja Tallinnast – siis mitte linnadest, vaid kohvikutest.