Kui tulen alla kohvikusse
ülevalt katusekambrist
tuleksin nagu maa alt
valguse kätte
su käed teevad
selle hommikumärgi
ja kevade heledad lained
voolavad mööda tänavat
emajõe poole
ma usun su samme
ma usun su libisevat varju
nagu palavikust pääsenud laps
usub ema silitavat kätt
kuhu sa mind viid
kuhu sa mind iganes viid
ma usun sind
ja kevadet