Ta lükkab ülikooli paraadukse lahti, jääb trepile seisma ja toetab selja vastu sammast, on hele veebruaripäev, üliõpilased, professorid, kantseleitöötajad ja ülikooliteenijad sebivad hooneesisel kinnitambitud lumel edasi-tagasi, sisse ja välja /---/. /---/ Ta tõmbab ennast sambast lahti ja hakkab mööda Ülikooli tänavat astuma. Ema. Nüüd on sest kuu. Haud on paksu lume alla jäänud, kuuseokste rohelist pole enam näha. Puhas ja valge, ei muud värvi kui helevalge surnuaiapuude all. Rahu. Elfi kõnnib üle Raatuse platsi, Kivisilla, Bellevue’ hotellist mööda, mitmeid väiksemaid tänavaid pidi koju, astub eeskotta, seinakella tik-tak, ei muud, tädi Adele on ateljees, Gustav koolis, ema.
Asukoht teoses
lk 306–307
