Janek tõuseb püsti, veab Liisi kušeti juurde ja tõmbab tüdruku istuma. /---/ nende vahel on sammud Emajõe-äärsel alleel, kõik need pehmed puud, mis lubavad oma okstel nii madalale voolava vee kohale langeda, et alumised oksad puudutavad vett, nende vahel on ülikooli kuus siledat sammast ja kollaste vahtravaalude alla mattunud Inglisild, suhkrumagus tee ülikooli kohvikus ja ringauditooriumi laudadesse sirkliteraga kraabitud sõnad ja uued silmad ja uued suud ja uued mõtted ja praktikumide elevus ja hirm, et kõik vajalik ei saanud eile öösel pähe, ei saa kunagi pähe ja õigesti vastata ei oska /---/.
Asukoht teoses
lk 92
