Nad sõitsid mööda paadisildadest, mis olid täis suplejaid. Ka sõudjaid oli palju, sest ilm oli võrratult ilus. Sõudeklubi hoonetest tassiti välja kanuusid ja kajakeid.
Kollased vesikupud õitsesid ümberringi ja jõe suviselt madal veetase oli paadis istudes eriti hästi näha.
Sõudeklubi juures oli poole kaldanõlva peal pisike puust kuur. Mari mäletas, et kevadel suurvee ajal oli vesi ulatunud kuuriukse lukuni ehk üle meetri kõrgemale kui praegu.
Mari pani käe korraks vette. See oli tõeliselt soe, vähemalt sama soe kui õhk. Suured valged pilved peegeldusid jõepinnalt nagu ka päike, mis sädeles pimestavalt.
Asukoht teoses
lk 38
