Kas kõik need hallased ööd elab valu ses
aguli hämaras värava-aluses,
kus minu tähed
seinasse lõikusid.
Kus mulle kõiksugu rõvedust hõikusid
kolm-neli pätti
päispäeva aegugi.
Ühte neist, ühte
ma armastan praegugi,
ah ega minagi meelest ei lähe tal.
Sügisel hilja ta Emajões uppus.
Kuidas ta laulis.
Kurvalt ja kähedalt.