Seal sa tuled…

Seal sa tuled, kampsun õlal,
Toomenõlva kaudu.

Ise lõngad ketrasin,
ise kerilaudu
liigutasin lõputa
noorepõlve aja.

Ise tõstsin tulele
puna-värvi paja.

Ning sa tuled, kampsun õlal.
Inglisilla samba
all jääd seisma.

Ise hoidsin,
ise söötsin lamba.
Ise nägin – nägija-
jutustaja-vestja.

Sina. Sina olid see.
Üle Toome tulija.
Üle surma kestja.