Mu kodu kallis I

Mu kodu, mu kallis, ma kardan, et
me ei jõuagi oodata kevadet.
Ma pakin su kohvrisse
ja kannan hoolt,
et sõber, kes tuleb Tähtvere poolt
meile vastu, meid märkaks
ja pööraks pead.
– Mis asja sa küll selle kohvriga vead,
nii et pea on märg ja silme ees must?

– Ah tühja-tähja ja armastust!

– Või nõnda. Mida head sa nendega teed?
– Head aega, ma ütlen ja oma teed
me kõmbime kumbki. On mõlemal rutt.

Aga kevad tulgu. Ta valgustagu
meie mõlema minekut.