Sind nõnda näen: rahvasumm paremal käel
ja vasakul varesed Toomemäel
ja pea kohal kohkumas tuulehooks
su jalgade alune maa peal jooks.
Siis näen nagu kauget koledat und:
on apteegi lahtiolekutund;
ümber Raekoja järjekord keerus uss.
Seisad sinagi seal külmas palitus,
krae vahele tuiskab ja tuiskab lund.
Siis näen sind tormamas kõigest väest
mööda mänguasjade prügimäest.
Kas kardad, see on sinu enese hukk,
või kardad, äkki haarab su käest
meie lapsepõlvede kaksiknukk?
Asukoht teoses
lk 92–93
