Serafima ja Bogdan. Kaunis ülikoolilinn Tartu...

Kaunis ülikoolilinn Tartu, mida hüütakse Emajõe Ateenaks. Sõda on hävitanud vanad sillad, terved kvartalid on põlenud tuhaks, purunenud uhked kivihooned – kaubahoov ja sünagoog, Centrali restoran ja Bellevue hotell, Böningi pagariäri ja Bürgermusse seltsimaja, koolid ja gümnaasiumid. Emajõe kaldapealsed on tühjad – nõnda jõuavad need uude aastatuhandessegi. Kirikud on kaotanud tornid. Mäekünkal seisavad Vanemuise teatri tumedaks põlenud müürid. Kadunud on mitu peatänavat, mida ei ehitatagi üles. Veel koristatakse varemeid, millest ei saa enam parimagi tahtmise juures aimata linna sõjaeelseid liikumisteid, kus kulges mitmerahvuseline inimhulk. Sõjatuli on neelanud rohked poekesed ja sissesõiduhoovid, mis saatsid varemalt linnasüdames liiklejaid – üliõpilasi ja jalutuskepiga professoreid, kaupa täis hobuvankritega talumehi, käsitöölisi ja teenistujaid.

Siin linnas oli pidanud õllevabrikut kirjanik Hermann Hesse esiisa Barthold Joachim Hesse, siin oli astronoom Friedrich Georg Wilhelm von Struve aidanud määarata maakera ümbermõõtu ja uurinud kaksiktähti, siin kirjeldas loodusteadlane Karl Ernst von Baer esmakordselt inimese munarakku, avastas rõngasussi /---/ ja pani aluse ökoloogiateadusele, siit suundus osmoosi avastaja, füüsik Georg Friedrich Parrot retkele Krimmi, Kaukaasiasse, Alpidesse ja Püreneedesse, et mõõta gravitatsiooni ja Maa magnetismi, siin andis bioloogiateadusele nime Karl Friedrich Burdach, siin elas Nikolai Pirogov, kes võttis Krimmi sõjas tarvitusele kipsmähised ja anesteetilise eetri, siin leiutas Ivan Kondakov täissünteetilise kautšuki, siin opereeris maailma esimene professorikraadiga neurokirurg Ludvig Puusepp pea- ja seljaajukasvajaid, siin tegi Ernst Öpik esimese astronoomina kindlaks Galaktikavälise objekti, Andromeeda udukogu kauguse Maast ning määras samal aastal kindlaks, kuidas, miks ja millal Päikese pind paisub ning saabub tõeline, teaduslik maailma lõpp.

Kuid hall maja Riia tänava ääres, natuke kesklinnast eemal, ei ole 1941. ega 1944. aasta lahingutes pihta saanud. Juba enne sõda, kui Nõukogude Liit annekteeris Eesti vabariigi, seati sinna NKVD staap. Ülekuulamised, keldrikongid, piinamised ja mahalaskmised – kui hoonel oleksid silmad ja kõrvad, oleks see kogetud õudustest hulluks läinud. Just sinna majja viiakse tähtsamad kinnivõetud.

Teosest
lk 115–116