Noored otsustavad kolida Tartusse. Taas katusekamber otse „Postimehe“ vastas: tuleb ronida käänulist kägisevat puutreppi pidi üles kolmandale korrusele kaarakna alla, kus täna elab Poeet Jumala Armust Indrek Hirv. Ülikool paistab kenasti tuppa, Jaani kiriku kellade kumin äratab armunud. Loodetaeva lilla joon üle Toomemäe, hakkide kisa ning neiu randme hõrk veresoon üle mehe rinnakorvi elusust tukslemas – veel mitu lõppematut ööd, nii õnnerikast ja pikka nagu sukajoon, mis ei taha lõppeda – hangitud Marketenderi laost.
Asukoht teoses
lk 195
