Nagu vastuseks sellele kajas metalline heli läbi vaikse hämarduva ruumi. Kõneleja tõstis silmad loengumärkmetelt ja näis kuulatavat hetke seda aja paratamatut sammu. Ülikooli peahoone suur kell lõi neljandat veerandit.
Ka auditoorium hakkas tardumusest ärkama. /---/
Naatan Üirike, üks kuulajaist esipingis, kaotas järje käest. Ta oli noor esimese semestri üliõpilane, kellalöögid teda ei häirinud, vaid järjest tunduvamaks muutuv sirelilõhn. /---/
Hetkeks valitses kateedriski vaikus, siis tõusis seal hääl tavalisest kõrgemaks.
„Me näeme, et tänased vaimuindlejad ei jää taha Kreutzwaldi päevade pilajatest tühipeadest. Meie kinnistame seda teatud küsimusmärgi asetamisega Lauluisa püüdluste viljakusele. Igatahes – vana peab küll kaduma uue, homse aja survel.“
Ootamatu kiire klõpsuga lõi kõneleja portfelli luku kinni ja kopsatas kateedrist alla.
Asukoht teoses
lk 12–21
