Korter oli mul lausa luksuslik – suur päikesepaisteline omaette tuba. Perenaine serveeris söögi kauni mööbliga söögitoas, kus istusime alati valge linaga kaetud ümmarguse laua taga – abielupaarist pererahvas ja mina. Sööki alustasime ja lõpetasime palvega, sageli ka laulsime, mis meeldis mulle enam. Proua saatis laulu harmooniumil ja minagi hakkasin harmooniumil koraale õppima.