Kui 1931. a. tuli avamisele Villem Reimani mälestusmärk, siis iseenesestmõistetavalt oli ka Eesti Kirjanduse Selts sellega seotud, kuigi EKS-ile ei jäänud suuri ülesandeid. Mälestussammas avati 1.X 1931 Toomemäel ülikooli raamatukogu läheduses. V. Reiman oli suur töömees. Ja suure töömehe mälestusmärk oleks võinud seal puude all ikkagi püsida. Kuid nõukogude võimud leidsid ta eesti rahva vaenlase olevat ja viisid üsna kähku mälestusmärgi ära. Küllap sulatati ära ja pronks tarvitati kuskil mõne tähtsa punase mehe kujuks. V. Reiman oli rahvuslane ja muidugi polnud kommunistide ega sotside poolt. Kes aga pole poolt, see on vastu ja on vaenlane.