F. Tuglas pidas tooni. Käitus vabalt, rääkis meelsasti kõikidel teemadel, tegi nalja, tilgutas sisse teravmeelsusi, kuid ei säristanud nendega. Oli noorte vastu teistest tähelepanelikum. Ta oli üldiselt teistest korrektsem, kuigi otse püüdis olla vabade kommetega.
F. Tuglas käis 1926. aastal õige tihti istumas ka „Linda“ kohvikus. See kohvik asus Suurel Turul raekoja otsa vastas, oli hiljuti asutatud ja kujunes rohkem noorte, nimelt üliõpilaste kohvikuks, õhtuti aga tantsulokaaliks. Päeval oli siin alati tühje laudu, õhku ja valgust palju. Werner oli aga tume, suitsune, peaaegu urgas. Mis põhjusest see nüüd tuli, aga Tuglas hakkas oma toimetusetööd just siin tegema. Nii sai „Linda“ kohvik minulegi peaaegu teiseks koduks.
Asukoht teoses
lk 82
