Murduvas maailmas. Aga jah, võiksin...

Aga jah, võiksin kirjeldada Anna Haava korterit Koidula t. 8. See on alumisel korral jaamapoolses suunas. Päikest paistab akendest palju sisse. Korter on kolmetoaline, köögiga, ühes omaette toas elab Auguste Pärn, kellega Anna Haava saab hästi läbi. Esikuotsast läheb siis uks saali – suuremasse tuppa, kus on tiibklaver, selle peal vana luitunud kaabu, taga jalgratas ja otsa kõrval akna all mitte just priske kummipuu. Teises nurgas kirjutuslaud, millel sünnipäevaks toodud lillekorv, vaas nelkidega (ka sünnipäevaks) ja fotod, mis seatud ühele alusele nagu puldile klaasi alla. Nagu selgus, see on A. Haava venna seadmise tulemus, sisaldab perekonnapilte ja on A. Haavale väga südamelähedane. Kolmandas nurgas on midagi kraami, mingi kohver ja selle ees sirm. Selle ees kõrge korjuga diivan ja tugitool. Sõnaga, tuba üsna jõukalt asju täis.
Selles toas ei tahtnud A. Haava püsida, et külm. Teine tuba on tema tuba ja seal me harilikult istusime. Selle toa nurgas lihtne puuvoodi, väga korras. Teises nurgas asju, kummut ja akna all ümmargune laud. Kolmandas hämaras sisenurgas ahju kõrval lauaga peegel. Vastu ahju aga oranž plüüsiga sohva, mis kaetud roheka vaibaga. See nähtavasti on A. Haava armsaim paik. Siit näeb aknast välja – aeda, raudtee poole ja lõuna poole ning siia paistab päikest.
Teosest