Juba olid puud-põõsad kollasekirju leherüü selga tõmmanud. Pimedus hiilis varakult linna. Pikad varjud vehklesid laternavalgusega võidu. Veel jätkus päevadesse leebet päikesepaistet ja mahedaid hämarusetunde. Need tunnid olid lurka jaoks otsekui loodud.
Hoovi lapsed võtsid lurkat väga tõsiselt. Juuni tänav, Tomka, ülikooli kant, jõeäärne park, murka – luuramine käis kõikjal. Piiriks oli ühelt poolt Riia mägi ja teiselt poolt Mitšurini tänav.
Mitšurini tänavas asus kaugejaam. Seal käidi kaugekõnelemas. Kui tahtsid Tallinna või Tuduküla või Helsingi tuttavaga rääkida, pidid Mitšurini tänavasse minema. Mitšurin oli tähtis mees. Tahtis – lasi kõne läbi; ei tahtnud – ei lasknud.
Asukoht teoses
lk 100
