Nad käisid Magasini tänaval, kus oli olnud nende vanaisa raamatupood. Mõlemad olid maha põlenud. Edasi läksid nad niisama huupi. Ülikooli ees jäid nad seisma: see oli terve ja alles. Siis avati vastasmaja aken ja üks naine hüüdis: „Proua ja härra Raudsepp, mis teie siin teete?” – see oli nende vana tuttav proua Pihlap.
Nad ütlesid, et nad lihtsalt kõnnivad ja vaatavad – neil pole kuskile minna.
„Kui teil kuskile minna ei ole, tulge siis minu poole,” ütles proua Pihlap.
Nad läksidki proua Pihlapi poole ja jäid sinna kahekümne viieks aastaks. Vanaisa küll vähemaks, sest tema suri üheksa aastat enne seda, kui ema uue korteri sai.
Asukoht teoses
lk 26
