Retooriline 1825. Oma eelmise elu...

Oma eelmise elu viimastel päevadel või hoopis viimasel kevadtalvel – oli veel kaunis jahe – sõitsin rattaga läbi öise linna ringi vaatamata. Mind ümbritsevad sajad inimesed tänaval, Rüütli ja Gildi ristis, plastmassist õlleklaas käes, uriini- ja suitsuhais, ja võis kihla vedada, et ükskõik kui imelik ma pimedusest läbisõitvana neile ei paistnud, ei pööranud keegi mulle ülemäärast tähelepanu. Nende inimeste tähelepanu oli maa ja mere taha joodud.

Asukoht teoses
lk 150