Üle võlli käib elukiik

Alma materist sakslaste rindestaapi,
sealt Marimetsa rabaälveste vahele,
sealt Vorkuta igikeltsa peale
virutati inimest kui kaltsu.
Pärast jäi ta (Rein Sepp) pidama lelle talus Ipikis
(üks punkt piirijoone sõlmes,
ei Eesti, ega õieti ka Läti).
Ajalool jalust ära.

Seal vähekäidavas kohas taassündisid maailma eeposed
muinaskeeltest vähekäidavasse keelde –
mõlemad Eddad,
Niebelungide laul,
Parzival,
Beowulf.

Otse siinsamas, rohtunud või lumises õues,
said kokku müütilised jumalad,
siin otsiti Graali,
siin tegi Siegfried Lohetapja oma kangelasteod,
siin tappis Beowulf merekoletise –
kõik üldise hüve nimel.
Tema nägi seda pealt,
öise tattnina valgel kõik pani kirja.
Nii lihtne see oligi.