tead niigi
ma tulen pikalt teelt
Mu taskud on tühjad
süda õnnelik
Selles väikeses linnas
olen alati rõõmuga põrganud
vastu inimesi
Inimesed on mind oodanud
– Ei pidanud ju sinagi seal
ühtki ootust pikaks –
ja me oleme rääkinud
läbi öö
Teed ja veini oleme joonud
laualambi põlema pannud
vastu koidikut
hoovis vett lasknud
külmavärin ihu raputamas
rong huiganud öösõnumit
läbi linna sõites
See on olnud meie nägu
meie noores eas