viis eesti luuletajat
korraldavad luuleõhtu striptiisibaaris
lühike jässakas luunja poeet
liibub vastu posti
ta meenutab ülekaalus saatürit
programm aga näeb ette
et temaga liitub ilus ja sihvakas striptiisitar
kes liibub vastu poeeti
/---/
poeet aga müüb kakskümmend eksemplari
iroonilise alatooniga luuleraamatut
ja elab tartus edasi
seejärel
astub meelalt valgustatud lihaletile
legendaarne joodik
ajakirjanik ja luuletaja
tänagi on ta täitsa täis
koperdab ringiratast ja karjub
„anarhia!”
tegu on heasüdamliku poisiga
kellelegi halba ta ei soovi
purjus peaga kurjaks ei lähe
tüli reeglina ei nori
ta astub lavale ja loeb
kuni temaga liitub striptiisitar
kes tirib
kõhnal luuletajal särgi seljast
ja seob luuletaja parimas
sadomaso vaimus posti külge
luuletaja alistub
parimas püha sebastiani vaimus
ühel hetkel
püüab luuletaja lihaletilt
talle omase leplikkuse
ja heasoovlikkusega põgeneda
strippar aga
haarab luuletajast tugevamalt kinni
ja selgitab
et nüüd peab luuletaja pikali heitma
et strippar saaks
tema kohal paaritumisliigutusi teha
nad arutlevad mõnda aega
aga kuna sai juba öeldud
et luuletaja on heasüdamlik
siis heidab ta vastutulelikult pikali
enam ta ei karju
et „anarhia!”
lihaleti valgusvihust väljas
raha- ja kehaihast ning naerust
väänleva inimpuntra serval
tagumises nurgas
istub atleetliku kehaga kuri kriitik
ja loeb spenglerit
ega tõsta isegi hetkeks
raamatult pilku
Asukoht teoses
lk 35–38
