Härmapitside pidu on pooleks –
parki lahvab lai lemmete lang!
Kõrged kroonid on helveste hooleks,
rada – vatise valguse vang.
Mäest üles – mäest alla! Ega alati
inimlapsele õnne ole antud
tulla Tähtvere tervenduspalati
valges talves, nii helveste kantus!
Las langeb lai lumi ja peidutab kõik
pehme, puhta ja valge alla!
Mu mõtetest murdub muremaigune lõik
– liugleb helbena Tähtverest alla!