tulin Tartust
linnast mis õrn ja tundlik
nagu naise suguelundid
kõik oli ilus
no muidugi mitte kõik
aga see mis jääb meelde
leidsime tytrega sipelgad
selle aasta esimesed
puud olid raagus
ja siis läksid lehte
taevas ilus helehall
mu lapsepõlve lemmikvalgus
aga see linn on ilus ja tundlik
ikka jääb kripeldus
hirm või midagi taolist
kas ma solvasin kedagi
või mis tunded mul endal
lahvatavad üle pea
kui olen maganud välja
joodud veinid
kui kurk enam ei valuta
kui lõpeb ilus unenägu
Asukoht teoses
lk 92–93
