Me Tartu on kevadel tudengikirju ja rahvas on lõbus
Siis tunneb end vana professorgi, et on veel kõbus.
Meil on kuumad kohad XS, Atlantis ja Auditoorium,
Uus Wilde, vana Werner ja Küünis laiutav Zum-Zum...
Veel – Plekk Pang, King-Kong,
Plasku, A. Le’Coq ja Roheline Konn...
Need sõnapaarid siin koduselt tunnevad end.
Supilinn ja Karlova – seal veeda mälestuste tund.
Aedlinnade vaikust saad Tähtveres ja Tammel –
Üks maja kaunim kui teine, kuulsusi rohkem kui Nõmmel.
Raadi, Pauluse, Maarja, kalmistud, kus peatub aeg,
see ajalooisikute puhkepaik – skulptuuride aed!
On Tartus avaralt ruumi, et tõsta turisti huvi.
Vabas õhus on sageli simmanid, kui on suvi!
Ühed tudengid lõpetavad, uued kohe proovima tulevad,
linna rõõmsaks ja nooreks aasta läbi teevad, mõlemad!
Siin oleksid meie maailmanimed Raeplatsi munakividel,
ülikooli ja sõjakooli ees on ruumi suurte isikute nimerividel.
Siis on Kalevipoeg tagasi, samuti kaunis, uhkeldav Kivisild,
Raadi loss saab jälle muuseumiks, kus hoiul rahva ajalookild!
Kui Ko-Ko-Ko saaks Rüütlis korda,
oleks rahvale kultuurne kooslaulmise koht anda!
Jaani kirikul tagasi terrakotad ja valmis orel –
Vaat, siis oleks peatänaval lõpuni kulgeda tore!
Metallvõrane maakera võiks Ülejõel kusagil olla,
kus töötavad maailma ajavöötmed, pendel rippumas alla...
„Ta pöörleb siiski” – makett antud ajalõigust,
kuu ja päikese suhteist Maaga on teabeks meil õigus!
Teatris vaheajal jalutades näha all liivakellade väljak!
Näeks aja jooksu – veerand, pool ja terve tund – puuduks paljak.
Raadi lennuväli võiks lastele liiklusõppe polügoon olla,
talvel saaks liuväljaks ja läheks lumelinnaku alla.
Et mis see kõik maksab? Meil on metsi ja lauajuppe,
Töötuid inimesi, kes tunnevad elektrit ja puusepanippe!
Leiaks ka võõbad ja värve saaks annetuskorras –
igale firmale tuleb kasuks, kui linn on puhas ja korras!
Need hõbepajud ja kaunis Emajõgi,
ta maagilised kaldad – me võluvägi!
Ainult paadimees ongi veel puudu,
saaks Pärnast otse turule ja bussijaama suundu’!