Trubaduur

Olgu moll või duur,
hääl on kõigil suur,
kannab iga lõik,
edeneb algupäraselt kõik,
ei keegi tunnetest prii.
Vist prantsuse esprii,
et laval pimedavõitu,
ju see soodustab surmasõitu.
Lõpuks oodatud moel
Paul Mägi meistritoel,
tal tappev partituur peas,
langebki staare reas.
Muidugi puudub naerulagin,
aga kestev käteplagin,
ka presidentlik, peaministerlik,
ja lisandub filisterlik
õnnehõiskeline  surmarõõm.
Meie siiski elame veel!

Teosest