Künkal kaunil lausa ime,
kooldub kraana, vinnab kive,
kõrgel müüril mehi palju,
tõuseb võimas seinte kalju.
Rõõmsaks muutund Toomemägi,
vaikselt voolav Emajõgi,
laulab lustil laksuv laine:
uus saab teater „Vanemuine“.
Buldooserid ja autod koos
mürisevad täies hoos,
mulda kaevab raudne kopp,
tala tõstab võimas plokk.
Töö nüüd tuikab mehemoodi,
alusmüürid uuest’ loodi,
pioneerisalgad taastavad,
varemeid seal laastavad.
Kui Sa istud jõe kaldal,
siis kui õhtupäike kuldab,
langeb müürile ja maha,
ise veereb tema taha,
tunned, kuidas rinnas tuikab,
kutsub kaasa, hüüab, huikab,
siis Sa mõistad, miks ma võin,
õppida, et teha töid.
Asukoht teoses
lk 18
