Sa mu vana, Tartu, kaunis!
Kuidas nukralt seisad siin.
Toona Käsu Hanski laulis:
„Sa mu vaene Tardo liin!“
Kuidas julmalt ümber käinud
vaenlane su varaga.
Sinu Toomenõlvgi näinud
häda suurust tusaga.
Tahan paitada su pinda,
Toometrepi käsipuid.
Sinu rüpest ära viia
rususid ja nutusuid.
Oota vaevun’d kodulinn
võidupäeva koiduni.
Siis su pisardunud pind
puhkeb uuest’ õitsele.