Tartu Ülikooli raamatukogu (Fragmente samanimelisest poeemist)

Kui tulla koidu ajal
Kuperjanovi tänavalt linna poole
endiselt Heidemanni tänavalt
sammuda
astuda
siis paistab madal päike raamatukogu ees
otse silma
tolmusesse õhku tekib vine
mis seguneb purskkaevu auruga
midagi ei näe
samm muutub ebakindlaks
kuid teadmiste lähedus lohutab
võtad ennast kokku
ajad selja sirgeks
manad näole naeratuse
ka absoluutselt võõra vastutulija tarvis
*
Vahing tuleb vastu
tats tats
päike on palav ja õhk seisab
ütleb:
lähen raamatukogusse
– miks?
– on tekkinud terve rida metafüüsilisi mõtteid
sellepärast lähen