Talveõhtu ei ühtegi...

Talveõhtu ei ühtegi inimest
vaid laternad aknad
lumi jäljed ja see mis autodest argipäevast
ivake eemal on alles – suur ja hea
Pax Tartuensis
Tartu rahu pühapäev viib lapse käekõrval
Toomele botaanikaaeda luiki vaatama
päevad kasvavad päevade
majad majade kõrvale
uued hallid mõrased ära mine
käime veel mõne õhtu siin
endistel uulitsatel
lainepõhjas poolel teel sajandi keskel
sina läbi sõdade taastamiste
metamorfooside hirmu
puhas ja arusaadav ühisosa
tõde mis on mis on