Talv

Talv tuli, lumimemm ja pakane
ning iluneitsi muistenditega,
suur rahu tuli. Valge vaibana
ta laskus alla muremullale.

Linn uinus õhtul looris udude,
kuid hommikul. Kui virgus jälle ta,
kõik säras härmatise unelma
ja ilu imes kuldse päikese.

Ma kõnnin Toomel. Terve linn ja maa
üksainus muinasjutt printsessiga.
Veel uinub tema õde Kevade

kui idu ema rüpes looduse.
Ta talle hällilaule luuletab,
loob pitse, ehteid, helmeid ketti a'ab.
Teosest
lk 12