Sõbraõlg

Sa linavästrik
keksid siin –
ei näe või…
mu õlul kogu ilma
õud on nüüd?
Mind jäta parem
oleskelma üksi,
et mõruvett
ei peaks salgama…
Ei ära vaata mind,
kui tahan nutta.
On vesi väiksest saati
pelgupaik.
Mu Emajõgi,
mille äärsel kaldal –
võin istuda
nii kaua,
kuis on jaks.
Jah-öösel
poleks enam tore,
sest joodikuid…
kuupaiste
kaela sääks.
Ma otsin omal
uue varjupaiga,
et võiksin
norutada…
paar tundi veel.
Oh… lenda ära,
mu linnuke,
et saaksin järgneda
ma sinule…