Supilinna metsakohin

Tule tagasi, tule tagasi
tule tagasi, plika, tule Supilinna tagasi.

Ootab krutskimees
metsakohin sees
süles kirju kass
nurgas lõbus koeranäss.

Õues põõsad ja puud
sume augustikuu
taevas kuu kui meest juust
tusk kui pruulit augustikuust.

Pudelis kohisev mets
meenub iga tõik
süles kirju kass
kuid mälestus on ilgelt võik.

Puude kohinas jalaast kruusal
kobrutab mälestus pääs
tule tagasi, plika, häh,
tule Supilinna tagasi.

Teosest