Sellest suvisest õhtupoolest
jäänud on vaid üks
pilt.
Käisime botaanikaaias
ja jäime vihma.
Vesi jooksis
läbi rihmikute,
parem
võtsid nad jalast.
Käsikäes läksime
auravale Toomele,
kõrvus kuuldud värsid.
„Taat oli vali ja purjus peaga,
peksis ema kui hull,
ning nemad kumbki ei saanud teada,
kuivõrd valus on sul.”
jäänud on vaid üks
pilt.
Käisime botaanikaaias
ja jäime vihma.
Vesi jooksis
läbi rihmikute,
parem
võtsid nad jalast.
Käsikäes läksime
auravale Toomele,
kõrvus kuuldud värsid.
„Taat oli vali ja purjus peaga,
peksis ema kui hull,
ning nemad kumbki ei saanud teada,
kuivõrd valus on sul.”
Asukoht teoses
lk 27
