Pilved sõitsid üle taeva
ja mina olin Tamme staadionil
pea alaspidi heinakuhjas
Provintsilinna kombed
Jõin õlut ja sõin kommi
Ülikool oli läbi saanud
Suvi lõõmas üle maa
Armastus hingest taganemas
See paik talle valusaks saanud
Oma armastust ei taha ma millegagi võrrelda
Sest mis ma isegi muud olen
Ajalugu ja sotsiaalne olemine
ei kõlba kuidagi selleks aluseks
millelt ennast defineerida
Vaid armastust
mälestused hinge elamustest
ja ebaadekvaatsetest tegudest
Minu armastusekeskne maailmapilt
hakkas õhtusse jõudma
Ülikool on läbi
ja surmani on jäänud veel nii vähe
See on päevade küsimus
Ma lebasin hämaruseni
kinnisilmi
Siis tuli tema üle rohu
ja mina tundsin ta ära
Ja see sündis enne päeva loojumist
Me rääkisime läbi öö
Ja seal see ongi, minu armastus:
inimene kuulab teist läbi öö
Asukoht teoses
lk 38
